"Jonathan Strange & Härra Norrell" I osa S. Clarke

Enne kui rääkida teisest osast, tuleks naci tutvustada ka esimest osa. Kõigepealt siis tekst raamatu tagaküljelt ja seejärel minu arvamus asjast, nagu ma ka lugemispäevikusse kirjutan alati.
Inglismaal saab olema kaks võlurit. Esimene hakkab mind pelgama, teine ihkab mind näha...
On 1806. aasta. Praktilise võlukunsti unustusehõlma langemisest Inglismaal on möödas sajandeid. Kuid maagia kuulsusrikka ajaloo õpetlased avastavad, et üks võlur on siiski alles - eraklik härra Norrell, kelle võimed tekitavad elevust kogu maal. Väljakutseks ettevaatlikule pabistajale Norrellile on teise võluri, andeka algaja Jonathan Strange'i ilmumine: noor, nägus ja südi Strange on Norrelli täielik vastand. Nii saab alguse kahe suurmehe ohtlik ja köitev võistlus, mis toob kaasa sõdu, omavahelist kemplemist ja sattumist paikadesse, kust neil õigupoolest oleks targem eemale hoida. Triloogia I osa, milles eraklik härra Norrell elustab sädeleva vaatemänguga praktilise võlukunsti ja esitab nutika nõudmise... Norrell sõidab Londonisse, et demonstreerida oma geniaalsust valitsusele, ja saab oma suureks nördimuseks kuulsaks... Vinculus kuulutab tõrksale publikule salapärast prohvetlikku ennustust... Noor daam äratatakse surnuist üles, kuid üht-teist läheb seejuures kaotsi... Stephen Black näeb ust seal, kus seda ei peaks olema, ja kohtab ohakanuti-soenguga härrasmeest... Ja meile tutvustatakse esmakordselt härra Norrelli andekat rivaali Jonathan Strange'i.
EDASI EI TASU SEDA BLOGI LUGEDA SIIS KUI ENDAL KA SOOV SEDA RAAMATUT LUGEDA!!!
Nüüd siis minu mõtted otse lugemispäevikust, nii palju kui veel leheküljele ruumi jäi...
Oli täitsa huvitav raamat. Stiil on minu jaoks uus - 19. saj. alguse Inglismaa koos tõeliste sündmustega, k.a. sõda Napoleoniga, kuid sisse toodud võlurid ja maagia. Kohati meenutas Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat", kus oli ka tegemist kahe kõrvutiasetseva maailmaga, siin siis meie reaalne maailm ja kummituslik haldjamaailm. Ka siin on teise maailma haldjas manipuleerimas siinse maailma inimestega. Kirjanikul on veel kummaline komme kirjutada hästi palju kõrvalseletusi (ääremärkusi), mis minu meelest pole alati vajalikud ja on väga ebahuvitavad. Natuke raske on lugeda: tekst on raskepärane ja kohati igav. Aga ootan huviga mis edasi juhtuma hakkab...