Sai siis mul läbi lõpuks see raamat... Kõigepealt siis tekst raamatu tagant...
Triloogia II osa, kus Strange ja Norrell lõpuks kohtuvad ning erimeelsustele vaatamata nõustub Norrell Strange'i oma õpilaseks võtma... Leedi Pole ja Stephen Black kutsutakse Kadulootusesse kesköistele tantsupidudele... London arub sarmikasse ja sõnaosavasse Strange'i ning lord Wellington avastab, et võlukunst on õigupoolsest palju kasulikum, kui ta arvas... Ohakanuti-soenguga härrasmehel on Stephen Blackiga suurejoonelised plaanid... Strange teeb visiidi kuningale, näeb vilksamisi Inglismaalt välja juhatavat teerada ning tema huvi maagia pimedama poole vastu muutub hukutavamaks... Ja Arabella sõlmib hädaohtliku tutvuse...
Nii....mis meil siis selle kohta öelda on...Hea et raamat lõpuks läbi sai... see venis nagu kumm...
Nii palju mõtetut loba on vahepeal...Kogu mõtte saaks lühemalt ja huvitavamalt ka ära öelda... Palju on selles raamatus 19. saj. alguse poliitikat ja ikka veel kestab sõda Napoleoni vastu...
Imelik oligi see kui Strange saadeti sõdadesse Portugalis ja Belgias, kus kirjeldati jällegi võlutrikke-on sellel ka mõte või lihtsalt taheti näidata mida üks võlur teha oskab...
Huvitav on see Ohakanuti-soenguga mees. Kes ta ikkagi on ja miks ta neid inimesi oma maailma viib? Just see on ka huvitav miks ma siiski järgmist osa ka lugema pean...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar